Pariisi maraton on üks maailma suuremaid jooksuüritusi: tänavu lõpetas selle suurmaratoni 57 464 osavõtjat, mis on iga mõõtkava järgi väga suur number. Ent suurte ürituste keskkonnaalane jalajälg on samuti suur ning korraldajad otsivad võimalusi selle vähendamiseks.

Pariisi maratoni korraldajad otsustasid sel korral loobuda ühekordsete topside kasutamisest joogipunktides. Eesti liikumisüritustel pole ühekordsed joogitopsid juba mitu aastat enam kasutuses ning jooksjadki on juba harjunud sellega ja ka korraldajad on leidnud sobivat mõõtu topsid, mis pole enam jooksjatele niivõrd ebamugavad ja suured.

Kuid Prantsusmaal otsustati minna teist teed, nimelt sai iga osavõtja koos stardimaterjalidega korduvkasutuseks mõeldud joogitopsi, mida sai rajal asuvates teeninduspunktides täita. Veega täidetud joogitopse teeninduspunktides enam ei pakutud. Selle asemel ootasid seal vabatahtlikud, kes täitsid mööduvate maratoonarite topse voolikutega, mille otsas kraan/ventiil. Ühekordsed joogitopsid olid korraldajate poolt tagatud vaid 2.50st kiiremini jooksnud maratoonaritele.

Voolikutega joogitopside täitmine pole loomulikult kõige parem lahendus, sest mida kiirem on jooksja tempo, seda raskem on sihtimine ja veejoaga topsile pihta saamine. Ühekordse joogitopsi haaramine laualt on kahtlemata kiirem.

Seetõttu olid mitmed osavõtjad rajale läinud joogivestidega ja -süsteemidega, mis tagavad neile jooksu ajal vajaliku vee just neile sobival hetkel.

Küsisime ka maratonil osalenud Eesti jooksjatelt kommentaari selle kohta, kuidas selline lahendus toimis.

„Pariisi maraton väärib kindlasti suuremat käsitlust,“ vastas meie küsimise peale selle maratoni ajaga 4.36.45 lõpetanud Eero Lapp. „Ikkagi 57430 lõpetajat! Jootmise korraldus oli Pariisis täiesti ok. Nagu kõik muugi. Kodulehele oli juba talvel riputatud  informatsioon, et joogikohtades ühekordseid topse enam pole. Üllatust siin polnud. Lähtutakse keskonnahoidlikust seisukohast, et igaühel on oma pudelike kaasas, mida joogikohtades voolikutest täidetakse.

Mul endal ongi kogu aeg jooksudel olnud oma 0,5 L pudelike käes. Mugava kujuga ja hästi avatav. Ning kiirelt täidetav. EXPO-l oli kõikidele osavõtjatele antud nänni hulgas  ka väike silikoonist kerge ja pehme tassike, mida võis iga jooksja võistluse ajal kaasas kanda, et siis joogipunktis seda kasutada.

Eile nägin FB-s pilti, kus keegi jooksja lasi vett endale joomiseks peo peale lasta. Mõnele meeldib sõrmedega süüa, mõnele peost juua. Pole probleem. Probleem oleks aga siis, kui igas joogipunktis vedeleks tee peal viiskümmend tuhat kasutatud topsi...See oleks ju lausa prügimägi keset teed! Aga joogi-söögipunkte oli rajal 10. Kaasasoleva joogitaara täitmine käis kiiresti, järjekordi tankimiskohtades polnud, sest teenindajaid oli palju. Usun, et Pariisi maratoni lahendus levib kiiresti ka teistele suurjooksudele. Ja miks ka mitte Tallinnasse-Tartusse.“

Ilmselgelt võib igasugune muutus tekitada esialgu väikse tõrke, sest harjumusi muuta on raske. Kas selline lahendus, mida Pariisis testiti, muutub tavapäraseks ka teistel suurmaratonidel näitab juba lähitulevik. Tuleb igatahes kiita korraldajaid, kes üritavad keskkonnaalast jalajälge omalt poolt vähendada. Muidugi, igasuguse suure jooksuürituse keskkonnaalasest jalajäljest enam kui kaks kolmandikku tekib osalejate transpordist kodukohast stardipaikadesse, mille üle korraldajal puudub kahjuks kontroll.

Ent soovitame siinkohal meiegi: tule 25.04 toimuvale Janeki maratonile võimaluse korral ühistranspordiga või mitmekesi autos. Ja kui sa veel pole kirjas, siis saad end kirja panna siin: https://marathon100.com/my

Fotod: Pariisi maraton