Tallinna maratoniks valmistuvate jooksjate ettevalmistusperiood hakkab läbi saama ning aeg on kastanid tulest välja tuua. Jooksupeoni on jäänud ju vaid alla kahe nädala!

Tänavune Eesmärgiks Tallinna maraton projekt on taas kord näidanud, et alati ei lähe nii nagu plaanis on. Ega see tee kevadel püstitatud eesmärkideni ei ole alati sirgjooneline. Elu veeretab ikka väiksemaid või suuremaid kive meile teele ette. Vigastused on ootamatud ja ega neid täiesti vältida pole võimalik, isegi, kui juhendajaks on profid ja kogenud treenerid. Eks meie kõigi kehad on ju erinevad ja nõrkusedki löövad välja alles siis, kui treeningmahud tasapisi kasvama hakkavad.

Viimases ühistreeningus oli loomulikult kohal kogu tänavune jooksjate tiim. Üheskoos eesmärkide suunas liikumine on alati kergem ning üksteist toetades muutuvad ka probleemid väiksemaks.

Tänavune Eesmärgiks Tallinna maraton tiim hoiab kokku ja toetab üksteist igati

Kõik kuus jooksjat on igatahes hetke seisuga Swedbanki Tallinna maratoni stardis ja sellele, et see start võimalikult hästi läheks, keskendus ka projekti tänavune viimane ühistreening – võistluseelne treening.  Milline selline võistluseelne treening võiks olla ning mida sisaldada, seda koges ka Tallinna maratoniks valmistuv jooksjate tiim.

Treeningut alustasime lühikese soojendusjooksuga, mis oli ligikaudu 2-3 kilomeetri pikkune. Võistluseelsel nädalal ei ole hea ennast liiga pikkade treeningutega koormata, seetõttu hoia ka soojendusjooks lühikesena.

Hea oleks võistluseelse päeva soojendustreening teha sama varustusega, millega järgmisel päeval võistled. Sedasi saad võistlustunnetuse päev varem kätte ning tunned ka stardis vähem ärevust.

Soendusvõimlemine kuulub iga treeningu juurde, fotol Tallinna maratoniks valmistuvad Anabel-Carmen ja Maarja

Võimlemisharjutuste järel jätkasime jooksuharjutustega. Jooksuharjutusi võib teha nii lühemalt kui pikemalt, samuti väikse kaldega mäkke joostes, kuid võistluseelsel päeval piirdu 5-6 erineva harjutusega, väldi mäkke jooksu ning tee harjutusi lühemalt. Jooksuharjutused näitavad ära ka selle, milline osa kehast võiks järgmisel päeval vajada rohkem võimlemisharjutusi.

Kui sinu senine ettevalmistus ei ole sisaldanud jooksuharjutusi, siis päev enne maratoni pole ka õige hetk nendega alustamiseks. Võistluseelne nädal pole õige aeg uute asjade proovimiseks.

Tallinna maratoniks valmistuv Teele harjutusi sooritamas

Jooksuharjutustele järgnesid mõned kiirendused-lahtijooksud, et keha saaks kätte kiirema jooksmise tunde. Lahtijooksude tempo võiks olla sama (või 10-15 sekundit kilomeetri kohta kiiremini), millega kavatsed läbida järgmisel päeval toimuva võistluse. Näiteks kui plaanid minna maratoni jooksma tempos 5 min/km kohta, siis hoia ka lahtijooksude tempo vahemikus 4.45-5.15 min/km kohta. Sellised kiirendused ei tohiks sulle tunduda väsitavana.

Treeningu lõpetas lühike lõdvestusjooks.

Treeningut aitas läbi viia Sparta kogenud jooksutreener Toomas Tarm

Lihtsustatult, terve võistlusnädala kohta ning samuti võistluseelse päeva kohta kehtib reegel „Vähem on rohkem.“ Kui oled aktiivsemalt trenni teinud, siis just nüüd on õige hetk anda kehale võimalus natuke neist treeningutest taastuda ja välja puhata, et sul oleks võimalik värske jalaga starti minna. Ent raskematest treeningutest puhkamine ei tähenda seda, et üldse ei peaks midagi tegema. Lühemalt. Harvemini. Kuid võistluseelse päeva soojendustreening võta ikkagi kavva.

Oleme Swedbanki Tallinna maratoniks valmis!

Projekti Eesmärgiks Tallinna maraton toetavad Spordiürituste Korraldamise Klubi, Nike maaletooja AS Jalajälg, PRINGSTORE Spordipood, Kiirus spordiprillid/Skiwax. Sportlasi juhendavad treenerid klubidest FB Jooksmine, Sparta, WellRun ja Kuldne Tervis. Projekti ühistreeninguid pildistab Elis Kaurson. Eesmärgiks Tallinna maraton projekti koordineerib Eesti suurim harrastusspordiveeb Marathon100.