Kolmanda treeningnädala võiks lühidalt võtta kokku sõnadega – olen olnud loll. Kui jooksja hakkab suusatama, siis võtad kaasa oma varasema tarkuse, millega suusatamise juures pole suurt midagi peale hakata.  Jooksmine on ju imelihtne – tossud jalga, riided selga ja rajale!  Suusatamine on põhimõtteliselt sama lihtne – hea oleks enne suusatrenni minekut samuti riidesse panna, kuid erinevalt tossudest peaks suuski ikkagi määrima. Ka määrdevabu TwinSkin suuski.

Eelmisel nädalal külastas mind lõpuks mõistus, võtsin kätte ja panin määrdevabadele suuskadele libisemismäärde alla. 

Oleks muidugi võinud lugeda läbi enda kirjutatud loo Marathon100 veebis „8 kõige olulisemat nõuannet suuskade määrimise ja hoolduse kohta“ ja teha seda 200km varem.  Tegelikult peaks suuski enamvähem iga paari suusasõidu järel määrima, muidu need ju enam ei libise. 

Sellestsamast enda kirjutatud artiklist: „Määrimise vajalikkust saad hinnata suusapõhja järgi – kui see on muutunud halliks ning ei ole enam ühtlaselt tumemust, siis tuleks uuesti määrida.  Hallikas värvus näitab, et suusk on määrdest „tühi“ ja ei libise enam korralikult.  Kui suusapõhjas on näha halle laike, siis on viimane aeg uuesti määrida suuski.“

Libisemismäärde panemiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust – lased seda teha poes või teed ise. Kuna ma tahaks kõik asjad enne ise järgi proovida, siis läksin poodi mõttega, et ostan endale paar parafiini, triikraua ja muu vajaliku ning siis teen kodus esimese määrimise ise ära.  Ent selgus, et kuradi triikraud maksab juba 59,95 ja määrded teist sama palju.  Õnneks leidsin sealtsamast miski kiirmäärde versiooni, mis toimib nagu lihtsam kingaviks – raputad pudelit ja hõõrud shvammiga libisemisalale peale.  Siuh ja valmis. Aega läheb umbes 1 minut.

Määritud suusaga sõita – samuti puhas rõõm! Siuh ja liigud! Paaristõuge omandas hoopis uue tähenduse.  Kuigi paaristõukega suusatamine on minu jaoks ikka teine spordiala.  Vana kooli mehed peaks ikka vahelduvtõuget kasutama.

Nädala pikim trenn andis hea kogemuse ja piisavalt enesekindlust

Paarkümmend kilomeetrit paaristõuget väsitas käed ka ikka ära.  Õnneks olin määrimata suusaga sõites eelnevalt käsi korralikult treeninud . . .

Eelmisse nädalasse jäi neli trenni, kõige pikem neist oli määritud suusaga sõidetud 42km klassikat, mis andis kätte tunde, mis mind Tartu maratoni rajal ees võib oodata.  Esimesed 30km oli väga mõnus sõita, suusatempo oli isegi kiirem, kui maratoni jooksmisel jooksutempo.  Seejärel hakkasid käed tasapisi väsima ning tehnika lagunema.  Ent pikk treening andis vähemalt tunde, et 63km pole midagi ilmvõimatut.  Peaasi, et luud-kondid-kepid-suusad terveks jäävad.  Esimesel paarikümnel kilomeetril tuleb lihtsalt jõudu säästvalt sõita.  Täpselt nagu jooksumaratonilgi – distantsi esimeses pooles võidetud 5 minutit tähendab teises pooles ca 10-15 minutilist ajalist kaotust.

Minu kolm uut sõpra - suuskade mohääriribade puhastusaine, jäätumisvastane aine ja libisemismääre.

Pikk suusasõit andis teisegi kogemuse.  Läksin rajale ilma jooki-sööki kaasa võtmata.  35.-ndaks kilomeetriks oli janu nii suur, et oleks või lund sööma hakanud.  Mitte seda limonaadilund muidugi.

Ehk teisisõnu – kuigi talvel suusatades vedelikukaotust nii kergelt ei märka, on joomine ja energia saamine suusamaratonil sama oluline, kui jooksumaratonil.  Võtan teeninduspunktides aega! Mul ju ei ole Tartu maratonil kiiret kuhugi. 

Ilm teeb muidugi ka trikke.  Pühapäeval käisin Harku rajal veelompides sõitmas.  Klassikajäljes oli vett kui vetsupotis . . .  Ent vaatamata tundele, et ma liigun üliaeglaselt, kulus 10km peale ideaalse rajaga võrreldes ainult mõni minut rohkem.  Köömes!

Ah jaa, enne olin ma muidugi taibanud TwinSkinide naharibadele ka jäätumisvastast ainet lisada. See on täpselt samasugune nagu libisemismääre, raputad ja määrid peale.  Peaks hoidma mohääriribade pidamis-libisemisfunktsiooni paremini töös, kui sinna karvade vahele jää ei teki.

Kuigi Tartu maratoni ilmaprognoos lubab plusskraade ehk teisisõnu mitte väga kiiret rada, siis väga selle pärast ei põe.  Ongi pehmem kukkuda! Jooksumaratonide kogemus on näidanud, et ilmast tingitud hirmud on alati hullemad, kui tegelikkus.

Nüüdseks on treeningkilomeetreid koos 308, kolmekümne aasta kohta on seda muidugi vähe, kuid selle talve kohta täiesti piisavalt. Suusatamislaadsed liigutused on natuke selgemaks saanud.  Sel nädalal ühtegi pikemat trenni enam ei tee, maksimaalselt paar 10km pikkust sutsakat.  Plaan rohkem puhata ja süüa.

Ja kui sinagi määrid suuski vaid kord aastas, siis loe vähemalt läbi see eelmainitud Marathon100 artikkel. 

Pühapäeval rajal näeme! Oli ju ikka pühapäeval?