Ma enamasti satun põnevatesse seiklustesse või väljakutsetesse läbi oma sõbrannade, kes juba teavad, et mind pikalt ei pea veenma. Ma kipun pigem ”jah” ära ütlema ja siis alles mõtlema. Nii ma 2018.a. oma esimese poolmaratoni läbisingi.

Ma lapsena väga sportlik ei olnud, aga täiskasvanuna olen liikumist alati au sees hoidnud. Laste kõrvalt taipasin, et jooksmine on väga mugav võimalus ise ajastada oma treeningute aega, kohta ja koormust. Enese motiveerimiseks registreerisin varakult juba järgmiseks poolmaratoniks, et oleks siht silme ees. Sellest on aja jooksul välja kasvanud mu hobi.

Poolmaratone joostes olen alati mõelnud, et kas ma tõesti tahaks veel sinna otsa 21km joosta. Ja ma olen tõdenud, et pigem ei tahaks, et see tundub ainult hulludele. Noh ja nüüd ma siin siis olen – 40-aastane kolme lapse ema ja treenin oma esimeseks täismaratoniks. Tundub, et minust saigi jooksja.

Ja noh nagu ikka, need mu sõbrannad. Nad saatsid mulle programmi "Eesmärgiks Tallinna maraton" kandideerimise üleskutse. Ega ma pikalt ei kaalunud. Kuna ma olen väga sihikindel, siis ma ilmselgelt pidin saama üheks kuuest väljavalitust.

Ja nüüd on siis nii, et tuleb hoopis 2 täismaratoni sel aastal joosta! Tundub, et polegi ainult hulludele, ka täiesti harilikud pereemad jooksevad. Töö juba käib, mind treenib WellRun klubi treener (üks Eesti tippjooksjatest) ja lisatugi on Marathon100 meeskonna poolt. Tegime see nädal ka esimese ühistrenni Tallinna Kergejõustikuhallis. Väga äge tunne nende 6 naisega ühe asja nimel koos pingutada. 

Minust sai jooksja.

Maris Ruus valmistub projektis Eesmärgiks Tallinna maraton oma esimeseks maratoniks ja teda juhendab Einar Kaigas spordiklubist Kuldne Tervis.