Eesti maratoniajalugu on küll sada aastat vana ja kuulsusrikas ent maratoni jooksmise buum vaid mõne-aastane poisike.  Kui ühe spordiala harrastajate arv kasvab nelja aastaga enam kui neli korda, siis võib ju seda tagasihoidlikult buumiks nimetada?  Iseasi, et buumist on haaratud vaid tühine 0,1% Eesti elanikkonnast.  Nimetame seda siis minibuumiks.

Järjest enam kasvab siinmail korraldatavate maratonide arv ning maratonifännide poolt joostavate maratonide arv.  Mis on ju igati positiivne, sest maratoni jooksmine on ju üks igati tervislik ettevõtmine. On ju?

Ent milline on meie „jooksuhullude“ positsioon võrreldes meie lähinaabrite maratoonaritega? Marathon100 otsustas võrrelda 2012.a. Eestis ja Skandinaavias enim maratone jooksnud sportlaste edetabelit. 

Alustuseks meie oma ehk Eesti jooksuhullude TOP 2012.a.
1. Indrek Jürgenstein ja Meelis Atonen, 20
3. Ergo Meier, 16
4. Tarvo Kapp, 13
5.-7. Erkki Erverk, Toivo Sikka, Olav Mets 12
8. -11. Meelis Koskaru, Viia Kaldam, Joel Tints ja Jevgeni Hafizov, 10.

Viis ja rohkem maratoni jooksis 1842 edetabelis olevast eestlastest 47, 1432 jooksjat piirdus vaid ühe maratoniga. Täit edetabelit võid vaadata siit.

Indrek Jürgensteini 20-st maratonist pooled olid joostud Eestis, ülejäänud Riias, Valmieras, Helsinkis, Stockholmis, Varssavis, Pariisi, Roomas, Sevillas, Valencias ja Kanaari saartel. Meelis Atoneni jooksudest 9 oli kohalikud, lisaks Valmiera, Helsinki, Stockholm, Sastamala (Soome), Romskog (Norra), Hamburg, Berliin, Istanbul, Boston.  Meelise mullune keskmine aeg oli 3:51:21, parim 3:24:19.  Indreku mullune keskmine jäi suts üle nelja tunni – 4:00:20 ning parimaks 3:35:38.

Soomes oli Marathon100 andmetel jooksuhullude edetabel selline:
1. Kalevi Saukkonen, 70
2. Hans Mannsten, 69
3. Kari Jääskeläinen, 57
4. Veikko Ollila, 54

5. Miikka Bäckström, 46
...
8. Ritva Vallivaara-Pasto, 40, enim maratone jooksnud naine.

Kokku jooksis 10 või enam maratoni 77 jooksjat. 

Kalevi Saukkonen (1943) on regulaarselt stardis sisuliselt igal nädalavahetusel Helsinkis korraldatavatel Paloheina ja Hassen Tervasaari maratonidel.  Kalevi Saukkonen jooksis mullu maratone vaid Soomes, tema keskmine lõpuaeg oli 6:33:59, parim 5:43:14. Hans Mannsten seevastu jooksis väljaspool Soomet ka nt. Tallinna ning Stockholmi Jubileumsmaratonil.
 
Rootsi
1. Tony Gren, 74 maratoni
2. Jörgen Nilsson, 30,
3. Susanne Gren, 28
4. Anders Forselius, 26
5. Lennart Skoog, 21

Kokku jooksis 10 või enam maratoni 23 jooksjat. 

Tony Gren (1961) jooksis praktiliselt igal Rootsis korraldatud maratonil (mida ei olnudki nii palju), paljudel Taani väikemaratonidel ning lisaks veel Poolas Solidarnosti, Belgias Antwerpi, Hollandis Rotterdami ning Hong Kongi maratonil. Tony Greni keskmine maratonitulemus mullu oli 4:54:41, kiireim 4:16:02.

Norra
1. Inge Asbjørn Haugen, 20
2. Bård Rødde, 18
3. Terje Lyngstad, 16
4. Nils Hjelle, 15
4. Wiggo Bakken, 15
6. Lise Lithun, 14, enim maratone jooksnud naine

Kokku 21 jooksjat jooksis 10 või enam maratoni. 

Inge Asbjørn Haugeni (1953) jooksis 19 oma mullustest maratonidest Norras, millele lisandus Stockholm Jubileumsmarathon.  Tema keskmine maratonitulemus mullu oli 4:33:30, kiireim 3:57:59.

Taanis
1. Annette Fredskov Jensen, 201
2. Rene Hjorth Olsen, 98
3. Henriette Lisse, 80
4. Ulrik Bruun, 70
5. Jerk W. Langer ja Ulrik Pihl, 67

Kokku 195 jooksjat jooksis 10 või enam maratoni.

Annette Fredskov Jenseni (1972) maratonidest oli mullu vaid üks joostud väljaspool Taanit, märtsikuus Roomas.  Tema keskmine maratonitulemus mullu oli 4:57:46, kiireim 3:53:43, kuid kui kavas on joosta 366 maratoni 365 päeva jooksul, siis on selline maratoni läbimise aeg ka mõistetav.

Mida sellest kõigest siis järeldada? 
Taani jooksjaid soosib maratonide läbimisel kindlasti kliima.  Oleme ju proovinud lumes joosta ent nii mõnigi meist on märganud, et lumel on parem suusatada kui joosta.  Ent Soomes on ju ilmad veel külmemad ja lumisemad kui Eestis, vähemalt talvel?  Üheks oluliseks erisuseks on ilmselt (maratoni)jooksukultuuri vanus põhjanaabrite juures – Soome on suurte traditsioonidega jooksumaa ning seal imbus maratonijooks massidesse tükk maad varem kui Eestis.  Seetõttu on sealsetel (ja ka paljude teiste Eestist suuremate riikide) jooksjatel rohkem võimalusi joosta maraton oma kodule oluliselt lähemal kui Eestis, mis teeb kergemaks ka nn. maratonide kogumise.  Teeb heameelt, et Eesti jooksuklubid-jooksukorraldajad on ka siinmail järjest enam maratone korraldamas – uutest üritustest on jooksukalendrisse lisandunud Mispo maraton, Vinni-Rakvere talvejooksusari, taastatav Vändra maraton, kavandatav Rõuge maraton ning aasta on alles 10 päeva vana!