Järvejooksude ajalukku kuulub nii värvikaid osalejaid kui ka rekordkuumuses peetud põrgujooks, meenutab 25 aastat Järvejooksusid korraldanud Stamina juht Urmo Raiend. Raiendi sõnul on Järvejooksud alati pakkunud jooksusõpradele motivatsiooni terve suvi järjepidevalt harjutada ja juubeliaasta võiks kokku tuua rekordarvu osalejaid.

Kes sind 25 aastat tagasi pehmeks rääkis, et Järvejooksude peakorraldajaks hakkasid?
Pehmeks ei rääkinud keegi. Alates 1995. aastast korraldasin jooksu ümber Ülemiste järve ja 2001. aastast Pühajärve jooksu. 2002. aastal saime ka Viljandi järvejooksu korraldajad nõusse ja nii sündiski Järvejooksude sari, kus esimesel aastal oligi 3 jooksu – jooksud ümber Viljandi järve, Pühajärve ja Ülemiste järve. 

Nüüd oled asja vedanud veerand sajandit! Kuidas sa oled jaksanud 25 aastat sama üritust organiseerida?
Sama hästi võib küsida, et kuidas mõni inimene on sama tööd teinud 25 aastat või kauem. Motiveerib osalejate positiivne tagasiside ning võimalus teha tööd värskes õhus ja looduse keskel. Kuniks jätkub osalejaid ja toetajad, siis jätkame ikka edasi!

Mis on su esimene mälestus jooksudelt? 
Meeles on esimese Järvejooksude sarja lõpetanud 30. jooks ümber Ülemiste järve, kus oli kindel võitja Pavel Loskutov, kelle starti meelitamisega pidi vaeva nägema. Vaid kaks nädalat varem Münchenis maratonil EMil hõbeda võitnud Loskutov edestas finišis teise ja kolmandana, aga sarja arvestuses esimese ja teisena lõpetanud Vjatšeslav Košelevi ja Toomas Tarmi enam kui minutiga (all fotol sellesama jooksu autasustamine).

Kuidas jooksusari on selle aja jooksul muutunud?
Jooksusari on põhiolemuselt jäänud samaks, küll on aja jooksul muutunud sarja kuuluvad jooksud. Järvejooksude sari nägi ilmavalgust 2002. aastal, kui ühte sarja liideti Suurjooks ümber Viljandi järve ning Pühajärve ja Ülemiste järve jooksud. Idee oli panna jooksusõpru ligi pooleks aastaks läbimõeldult treenima ning innustada uusi huvilisi söakamaid eesmärke seadma. Igasuguse mõtestatud tegevuse peamisi eeldusi on järjepidevus, mis Järvejooksude sarjas on tagatud. 2003. aastal liitus sarjaga Harku järve jooks ja sari kasvas neljaetapiliseks.

2013. aastal otsustas Suurjooks ümber Viljandi järve sarja kuulumisest loobuda ja asusime taas otsima neljandat jooksu. Sõelale jäi Saadjärve ring ja 2014. aasta juuli lõpus korraldatigi esimene suvejooks ümber Saadjärve. Sellest kujunes paras põrgujooks, kus finišeerijad kukkusid nagu niidetult ja vajasid jahutamist. Siiamaani on jooksupäeval, 27. juulil 2014 mõõdetud temperatuur 35,4 kraadi toonase stardi- ja finišipaiga Äksi kuumarekord.

Suvejooksu ümber Saadjärve korraldati kuus korda, viimati 2019. aastal. Paunküla veehoidla jooks lisandus vahepeal taas kolmeetapilisena toimunud Harku järve, Pühajärve ja Ülemiste järve jooksudele 2022. aastal ja sellest ajast on Järvejooksude sari taas neljaetapiline.

Mis on olnud kõige suurem väljakutse?
Üks suur väljakutse on muidugi toeatajate, sh sarja nimitoetajate leidmine. Alates 2021. aastast on sarja nimitoetajaks Eesti ehituskontsern Maru, kellele tuleb olla südamest tänulik!

2021.a. sarja viimasel etapil koos Riho Järvelaineni ja Maru juhi Taavi Varbiga.

Peatoetajatena on sarjale läbi aegade õla alla pannud erinevad ettevõtted. Nii on peasponsori austavat nimetust kandnud Baltimaade suurim tarbekeemiatehas Mayeri, tänase Telia eelkäija mobiilsideoperaator EMT, Euroopa juhtiv parvlaevaoperaator DFDS ja meediaportaal Delfi.

Väljakutsena mõjub teinekord ka avaliku ürituse korraldamise loa saamine. Kui see käes ja kõik korraldamisega seotu omavalitsuse poolt avalikult lubatud, siis kõik muu on juba enda ja tiimi kätes. Eks alati on murelaps parkimise korraldamine, sest ega järvede ääres asuvad võistluskeskused pole mõeldud suure hulga autode parkimiseks.

Sa kuuled teistelt, mis on nende eredaim järvejooksude mälestus. Mis on sinu oma?
Meelde jäävad osalejate rekordid. 2010. aastal tuli osalejate rekord Harku ja Ülemiste järve jooksul, kui lõpetas vastavalt 1120 ja 1017 jooksjat. 2011. aastast on ka kaks rekordit, Pühajärve jooksu lõpetas siis 996 jooksjat ja kogu sarja läbis 423 jooksusõpra.   

Jooksudele, eriti Pühajärve jooksule on tulnud värvikaid osalejaid. Tihti võtavad seal mõõtu erinevate spordialade esindajad. Eesti parimad suusatajad ja laskesuusatajad on Pühajärvel juba püsikunded. Indrek Tobreluts ja Raido Ränkel on end jooksnud koguni ka kolme sekka. 

2004. aastal tegi Pühajärvele tiiru peale ka Martin Müürsepp, kes oli lõpetanud eduka hooaja Kaasani Unicsis koos FIBA Euro Cupi võiduga. Martin nautis suvepuhkusel joostes kauneid järvevaateid koos oma sõbra Tair Tenno ning suusaõdede Katrin ja Kristina Šmiguniga.

Arvukate osalenud korvpallurite seast on kõige kiirema jooksu teinud Valmo Kriisa.
Tänane EOK president Kersti Kaljulaid osales Ülemiste järve jooksul 2007. ja 2010. aastal. Siis tuli pikem paus ja uuesti naases ta Ülemiste järvele ringile juba Eesti Vabariigi presidendina 2020. aastal.

Mis on kõige erilisem tagasiside, mida oled osalejailt kuulnud?
Tihti jääb kõlama lause, mis võtab kogu asja kokku – Järvejooksud oma tuntud headuses!

Maru Järvejooksude sarja neli jooksu pakuvad kõik erinevaid emotsioone ja on erinevate pikkustega. Nelja kuu peale jagatud sarja etapid – alustame juba aprill keskel ja viimane jooks toimub augusti lõpus – pakuvad jooksusõpradele head motivatsiooni suvekuudel harjutada ja kasutada Maru Järvejooksude sarja ettevalmistuseks sügisesele maratonile või poolmaratonile.

Millist nõu annaksid inimesele, kes kaalub järvejooksudega liitumist? Keda sa tahaksid rohkem jooksurajal näha?
Kogenud jooksjatele ütleks, et tule ja naudi kauneid Eesti järvi. Algajatel ja neil, kes soovivad rada kiiremini läbida, soovitan tutvuda Järvejooksude kodulehel spetsiaalsete treeningplaanidega, mille autoriks on alates päris esimesest jooksust Järvejooksudel kaasa teinud Sparta jooksutreener Toomas Tarm.

Kuidas tähistad sarja 25. juubelit?
Ei olegi sellele veel mõelnud. Aga loodan, et enne, kui tehtud saab sarja juubelihooaja viimane etapp, Tallinna Vee 54. jooks ümber Ülemiste järve, tulevad head mõtted, mis ka vääriliselt saavad ellu viidud.

Mis on su suur järvejooksu-unistus, mis võiks täituda?
Suur unistus on, et igal jooksul on üle 1000 lõpetaja ja kunagi tähistab sari ka 50. juubelit. 

Avafotol sarja peakorraldaja Urmo Raiend Pühajärve jooksu joogipunkti veega varustamas.